pühapäev, 11. jaanuar 2015

Kirjandusklubi

Koht ja aeg: 
Rocca al Mare Kooli puhvet, 9. jaanuar 2015 kell 9.25 - 11.05
Osalejad: 
Mariett, Johanna, Lisann
Raamatu autor ja pealkiri:
"Alaskat otsides"  John Green

Võtmeteemad: 
Viimased sõnad - oli Milesi kirg. Tema mõtted keerlesid, kas ümber Alaska või ümber viimaste sõnade. Ta soovis teada iga inimese viimseid sõnu. Ka Alaska, mida ta kahjuks ei saanud kunagi teada.

Kannatuste labürint - Alaska järeldus, pani arvatavasti mõtlema kõiki lugejaid. Ta arvas, et kannatus jääb alatiseks. Üksteisele kurja tegemine ja kurja kannatamine. Labürint on täis kannatusi. Tuleb teha otsus, kas kiigata üle labürindimüüri ja leida õige tee või minna teist teed - otse ja kiiresti.

Suitsetamine/ joomine - suurem osa vestlusi toimus samal ajal kui suitsetamine ja joomine. See oli nende ühine vajadus, mida nad jagasid üksteisega. Samuti pajatati üksteisele lugusid oma minevikust täis peaga. Need kahjulikud tegevused suurendasid nende sõprust. Paneb mõtlema, kas lugu oleks lõppenud teisiti, kui nad oleksid jätnud suitsud suitsetamata ja pudelid puutumata?

Suur Võib-olla - põhjus, miks Töntsu läks Culver Creeki internaatkooli. Otsima enda Suurt Võib-ollat. Põhjust miks elada.

Võtmestseenid:
Alaskaga koos loodud tüng - tüng ise ei mänginud niivõrd suurt rolli, kui tünga ajal varjus püsimine. Nad peitsid ennast küünis ning jõid ja rääkisid üksteisele asju, mida nad kainest peast poleks rääkinud. Seal viibimine suurendas nende usaldust üksteisesse ja suurendas sõprust. Samuti tünga planeerimisest osa saamine oli suur usalduse küsimus ning see ühendas neid noori.

Alaska surm - oli loo põhisündmus. Raamat oli jagatud kahte perioodi - aeg enne Alaska surma ja aeg pärast Alaska surma.  See sündmus keeras segi kõigi inimeste elud. Alaska oli väga paljudele inimestele väga oluline. Eriti Töntsule, keda Alaska oli enne oma surma suudelnud ning andnud lubaduse, et ta tuleb tagasi. Pärast Alaska surma oli Töntsu hinges auk. Ta oli kaotanud oma Suure Võib-olla ning ei suutnud leppida tõsiasjaga, et Alaska ei naase tema juurde enam kunagi.

Alaskale pühendatud tüng - tüng, mille planeerimisega oli Alaska juba algust teinud, kuid mille viisid lõpuni Töntsu ja Kolonel ning teised kooliõpilased. See sisaldas endast strippari kutsumist Kõnepäevale kõnet pidama. Tünga tähtsus seisnes selles, et see andis nii õpetajatele kui ka õpilastele hingerahu ja lohutust. Teadmise, et Alaska on nüüd igaveseks lahkunud.

Võtmetegelased: 
Miles/ Töntsu - oli raamatu üks peategelastest, kes üritas leida iseennast, oma Suurt Võib-ollat ja kohta, kuhu ta kuulub. Raamat oli mina-vormis kirjutatud ning just Miles oli see, kes kogu lugu jutustas.

Alaska - oli noor kütkestav neiu. Esimene tüdruk, keda Töntsu armastas. Suur osa raamatust keskendus Alaskale ja tema probleemidele.

Alaska ema - ta oli Alaskale väga tähtis ning Alaska parimad ja halvimad mälestused olid temaga seotud. Tema ema mängis rolli Alaska surmas ning mõjutas Alaska suhtumist ellu.

Kolonel - oli Töntsu esimene sõber. Sõber, kes oli valmis tema eest välja seisma. Siiski olid neil ka omad tülid ja probleemid, kuid nad usaldasid üksteist. Kolonel oli suur vajadus saada teada, mis Alaskaga juhtus enne surma. Tänu tema vajadusele ja peale käimisele nad seda ka uurima hakkasid.

Võtmesümbolid: 
Valged lilled - olid auto tagaistmel kui Alaska suri. Valged lilled olid pühendatud Alaska emale, kes suri, kui Alaska oli veel väike. Need tuletasid talle meelde, et ta oli unustanud oma ema surma ning pani aluse edasistele sündmustele.

Viimased sõnad - see oli Töntsu kirg. Teda huvitasid inimeste viimased sõnad rohkem, kui inimesed ise. Samuti peale Alaska surma, oli Töntsu soov teada saada, mis olid Alaska viimased sõnad. Teda ei huvitanud miks ja kuidas ta suri.

Labürint - nii Alaska kui ka Töntsu üritasid välja mõelda, mida oli Bolivar mõelnud lausega "Kuidas ma üldse sellest labürindist välja saan?". Alaska jõudis järeldusele, et labürint ei ole elu ega surm. See on lihtsalt kannatuste labürint. Valu ja kannatamine. Ise kurja tegemine ja kurja kannatamine. Sellega tekkis uus küsimus - kuidas pääseda välja kannatuste labürindist? Võimalusi on kaks. Läbi labürindi või otse ja kiiresti, kuid kannatus jääb alatiseks. See on üks elu osa.

Suitsetamine - leidis aset iga muu tegevuse juures. Suitsetamine ühendas neid noori, neil kõigil oli sama kiusatus. Selle saatel kurdeti muresid ja sepitseti salaplaane.

Kokkuvõte: 
Raamatu üle oli keeruline arutleda, kuna raamat kandis endaga nii palju erinevaid mõtteid. Kahjuks peab tõdema, et ma ootasin midagi enamat. See oli väga sügavamõtteline lugu, kuid minu jaoks jäi puudu põnevust. Ma ootasin rohkem tegevust ning õhku jäi rippuma nii palju küsimusi, millele vastuste leidmine oli lugeja töö. Siiski oli see väga aus ja südamlik lugu sellest, kuidas üks sündmus võib muuta kogu elu. Täpselt sama erinevad nagu on inimesed, on ka inimeste toimetulek surmaga väga erinev. Üks soovib teada põhjuseid, teine soovib jälle kustutada selle inimese oma elust jäägitult ning kolmas tuleb toime juba hoopis muud moodi.