Õudne Eesti
Koostanud Indrek Hargla.
Novembrikuu lugemine oli seekord Indrek Hargla poolt koostatud "Õudne Eesti". Raamat on kokku pandud paljude Eesti kirjanike poolt kirjutatud õuduslugudest, millest meie pidime valima 10.
Rõugataja tütar
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kreutzwaldi poolt kirjutatud jutt tõestas taaskord, et valel on lühikesed jalad. Kõik valed tulevad ükskord välja. Kas siis varem või hiljem, kuid kunagi ikka.
Metsavaim
Veiko Belials
See on traagiline lugu, kus halb võidab hea. Kohutav on mõelda, et tänapäeval juhtub sellist asja palju, mitte küll tapmist, kuid inimestele oluliste metsade hävitamist, kas siis tööstuslikul eesmärgil või muul põhjusel. Iga nädalaga jääb metsamaa pindala maailmas vähemaks. Puid küll istutatakse juurde, kuid ühe suure puu kasvamine võtab aega 20 aastat või rohkemgi. Selle maha võtmine, aga mõned minutid. Maailma populatsioon aina kasvab. Inimeste keskmine eluiga aina tõuseb. Linnad kasvavad. Majad kerkivad. Metsad hävivad. Globaalne soojenemine, mis suurendab metsade hävingut. Iga pisitegur mängib rolli looduse elus hoidmises.
Kojutulek
Liisi Ojamaa
"Kojutulek" jäi mulle arusaamatuks. Ühel õhtul läks neiu oma sõbra poole, kus mängiti kaarte ja kurdeti muresid. Järgmisel hetkel oli see neiu juba laua all ja ümbritsevad inimesed surnud. Ei tea ma siiani, mis loos täpselt juhtus ning seetõttu ei oska ma ka öelda, mida autor looga proovis öelda.
Suurte kuuskede man
Juhan Jaik
"Suurte kuuskede man" räägib loo sellest, kuidas mees nimega Jakop tapab süütuid loomi lihtsalt sõltuvusest ja oma lõbuks. Ei mingil eesmärgil. Ta tapab ja jätab tihtipeale looma lihtsalt vedelema. Jakop seab oma järgmiseks eesmärgiks tappa karu, kuid juhtub vastupidi. Karu tapab tema. Loodus maksis Jakopile kätte. Kui inimesed teevad loodusele liiga, teeb ka loodus inimestele liiga. Kõik jõuab ringiga tagasi.
Öö nõiapoes
Gert Helbemäe
See lugu annab selgituse, kuidas katk Tallinnas alguse sai. Kas sellel ka tõepõhi all on, seda ei tea keegi.
Ühel ööl koputavad raeapteekri aknale 3 meest ning soovivad ühele neist rohtu, kuna tal on paha. Apteeker hakkab rohtu kokku segama, kui järsku on kohal vanem härra, kes soovib surma vastu rohtu. Ta hakkab oma kepiga rohte puudutama. Härra puudutab ka apteekrit, mille peale saab apteeker kole pahaseks ning härra kaob märkamatult. Mehed lahkuvad, kuid jätavad haige sõbra apteekri juurde ööseks paranema. Järgmisel hommikul avastas ta, et noormehel on põsel punn, mis viitab katkule. Seda see ka oli. Talle tuli meelde jutt katkumehikesest, kes käib ja puudutab inimesi oma kepiga ning seejärel jäävad inimesed katku. Kolme päeva pärast oli ka apteeker surnud.
Hiljem viidati sellele kui haigusele, mille vastu pole rohtu. Niisamuti pole ka rohtu sõja ja vananemise vastu. Väidetavalt aitab ainult Jumalik sõna ja palve.
Surnu pärandus
Aleksander Tassa
Igal inimesel on oma salajased hobid. Hobid millest keegi midagi ei tea. Vahest võivad need hobid olla ka millegi/kellegi kogumine. Selles loos kogus mees usse. Mürgiseid usse, kes lõpuks tapsid inimese. Vahest võib olla mõni hobi ka surmav, eluohtlik.
Ohvrid
Jaan Oks
Ühes külas kaob mõnikord mõni noormees. Keegi ei leia teda kunagi. Keegi ei tea miks nad kaovad. Ainuke asi, mida teatakse on see, et noormehed lähevad välja ja peale seda kaovad. Arvatakse, et selle taga on vanamoor, kes korjab marju. Tal on tütar Sugu, kellel on mehi vaja. Külarahvas räägib, et vanamoor viib noormehed oma tütrele.
Ussid tõusevad õhku
Jaak Sarapuu
Jaan tappis oma töö tõttu sadu usse ning siis tapsid ussid tema. Tehes ühtedele head, teeme me teistele halba. Iga asi on kahe otsaga. Oleneb ainult millisest vaatenurgast vaadata. Jaan tegi kõigest oma tööd, tegi ülemusele rõõmu. Samas tehes haiget ussidele ning hävitades nende kodusid.
Surm
Richard Roht
Loo peategelane kohtas Surma. Vähemalt seda arvan mina. Surm on raske teema. Veel raskem on sellele kuju andmine, kirjeldada Surma välimust. Siiski teab igaüks, mida Surm inimesega teeb - Surm kustutab inimese silmis oleva sära. Paneb selle sära igaveseks kahe suletud luugi taha kinni.
Autokrati ebaõnn
Lew R. Berg
Võib juhtuda, et unenäod saavad ilmsiks. Ma arvan, et seda soovis autor inimestele öelda. Unenägudele tuleks tähelepanu pöörata. Iga pisemale detailile. Just see juhtus loos oleva mehega. Tema unenäos olevad politseinikud eksisteerisid päriselt. Ärgates oli tema esimene mõte, et see oli kõigest unenägu. Seda see oligi, kuid osake sellest sai ilmsiks. Nii võib juhtuda meie kõigiga.
