John Wyndham
Seekord saime valida endal vabal valikul ühe ulmeraamatu, kuid tingimus oli, et on veel paar inimest, kes sama raamatut loevad, et nendega saaks mõtiskleda raamatu üle. Mina arutlesin raamatu üle koos Anna Laura ja Noraga.
Selle raamatu puhul on tegemist antiutoopiaga, mis kujutab endas kohutavat ning hirmsat maailma. "Trifiidide päev" on sci- fi ehk teaduslik fantastika. Raamatus puutusime me kokku nii teaduse arengu hoiatustega kui ka tulevikukatastroofidega.
Raamatus olid inimesed saatnud kosmosesse mitmeid satelliite ja tuumarelvi, et kaitsta inimesi, kuid just need olid need asjad, mis võisid neile hävingu kaasa tuua ja seadsid neid ohtu. Nende vahendite tõttu tekkis "meteoriidi"sadu, mis võttis inimestelt nägemise. Taju, mille abil saame me suurema osa informatsioonist. Nägemine tundub meile nii iseenesest mõistetav ning kui sellest ilma jäädakse ei osata toimida. Paljud inimesed raamatus murdusid selle pinge all ja otsustasid enesetapu kasuks. Nägemise puudumine tegi inimestest kerge saagi, mida trifiidid kohe ära kasutasid. Loodusel, seal hulgas trifiididel, olid oluliselt paremad eelised pimeda inimese ees.
Ka inimesed on ise süüdi, et trifiidid maailma vallutasid. Neid istutati meeletutes kogustes, eesmärgiga saada võimalikult palju raha. Inimesed ei uurinud trifiide põhjalikult ja käitusid nendega oskamatult. See näitab meile kui ahned tegelikult inimesed olla võivad ja kuidas inimesed seavad jõukuse esikohale, unustades kõik selle, mis meile antud juba on.
Üks inimeste suurimaid raskusi alguses oli eetikanormide muutustega leppimine. Paljud ei kannatanud mõtet, et edaspidi tuleb toidu saamiseks pood üles leida ja sealt lihtsalt asju võtta ilma raha maksmata. Siiski ajapikku allesjäänud leppisid selle mõttega.
Meie arust oli raamatul vale pealkiri. Puutusime raamatu vältel võrdeliselt vähe kokku trifiididega. Raamatu keskmes olid pigem pimedad, kellele nägijad pühendasid suure osa oma ajast ning jätsid märkamata trifiidide arvukuse tõusu. Pealkirjaks oleks sobinud midagi, mis oleks rohkem seotud pimedatega.
Me ootasime lõpust midagi rohkemat. Lootsime, et selgub lahendus või siis mõni suur lõpupauk, kuid seda ei juhtunud. Lõpp hakkas venima ja räägiti lihtsalt, kuidas trifiide aina juurde tuleb.
Siiski soovitan seda raamatut kõigile. "Trifiidide päev" seab kahtluse alla kõik, mis enne nii kindel tundus. See raamat paneb mõtlema sellele, millised võivad inimeste tegude tagajärjed olla ning näitab, et me peaksime rohkem rõõmu tundma võimalustest, mis meile on antud.
